Pulmaskäik

Olime juba ammu teadlikud et jaanuri lõpus tuttavate pulma minek. Alguses arvasin, et ma minna ei saa, kuna beebs liiga väike veel. Aga kuna pulmalistel endal 4 kuune poiss ja sellel poiskal 2 onutütart, kes kõik alla 1 aastased, küsisin minu beebsi kaasa võtmisest. Ja nad olid väga poolt. Seda ma varem ette ei teadnud, et ämmal õla operatsioon on nädal aega varem. Ta veetis esimese öö peale oppi minu juures. See oli meie pulma aastapäeval. Ta oli täitsa positiivselt meelestatud, et saab laupäeval suuri lapsi magama tulla panna ja naabritüdruk saab ka appi tulla.

(Pildil tüdrukute tuba hetkel. Mul on vaja postreid seina panna. Need ikea kergetes raamides. Kas naela/kruvi asemel kuidagi lihtsamini saab?)

Aga täna ta helistas, et ei tunne ennast ikka hästi. Kirikliku pulma osaga sain hästi hakkama. Võtsin beebsi kaasa ja ta oli super kukununnu kirikus. Täitsa tasa ja rõõmus :). Samal ajal oli naabritüdruk meil ja vaatas suuremaid lapsi. Teelele hetkel ei meeldi kui ma ära lähen ja keegi teine kodus on. Ta veel tõbine ja sellest tulenevalt tujukas ka. Ta olevat üles korrusele nutma läinud ja siis kohe oli vaikus - kobis ise tuttu. Ärkas alles siis kui mina 2h pärast tagasi tulin.

Ma oleks võinud pulma teise osaga sama moodi teha, et võtta beebs kaasa ja jätta lapsed naabritüdrukuga. Aga Elli veel täitsa palavikuline ja Teele ka pole korras. Ma ei tea kuidas ta oleks käitunud õhtul. Nii et otsustasin koju jäämise kasuks. Teine variant oli minna peale laste uinumist. Aga see venis nii kaua - alles 9 oli vaikus. Pulm ise teises linnas veel. Siit õppetund - järgmine kord plaanida paremini lapsehoidmist. Aga mis siin plaanid, haigus ei hüüa tulles... Olen tänulik, et
vähemalt mu vanemate siin oleku ajal olid lapsed terved :)