Kanadas olles olen usinasti tööl käinud. Tervise muresid seoses rasedusega hetkel pole, nii et tunnen ennast väga hästi. Vahetevahel on kõrvetised, aga ainult natuke ja need mööduvad kiiresti. Öösel ma ärkan päris mitu korda ülesse, keeran külge, sest üks külg nagu väsiks ära. hehe. Kas on raskus peal?
Sain omale nüüd raseduse aegse arsti, kes loodetavasti ka mu beebi ilmale toob. See naine on nii tore! Üsna noorema poolne. Olen ainult häid sõnu tema kohta kuulnud. Ta päästis mu kahe tuttava lapsed sünnituse ajal. Nii et olen heades kätes. Ta lasi mul lapse südamelööke ka kuulata. Ja kaalus. Ütles, et väga normaalne kaalu tõus 24 nädala kohta. Rasedus kestab 40 nädalat, mis 3jaks jagades teeb, 10 kuud. Ma tean et osad kuud on pikemad ka. Aga selle järgi oleks mul hetkel 6es kuu ja 4 veel jäänud. Jäänud on aprill, mai, juuni ja juuli. Kaalus olen juurde võtnud 5 kilo hetkel. Mu emakas pidi olema jalgpalli suurune hetkel hehe. Beebi liigutab päris palju mu kõhus!!!
Eelmise nädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtul pakkisin oma asju. Reede õhtul vaatasin kuidas Tom enda asju pakkis, ja siis viisimegi osad väiksed kastid oma uude koju. Võtmed saime see päev kätte. See maja saamise saaga on nüüd ühel pool. Sest see on meie oma. Neljapäev kirjutasime notari juures igasugustele paberitele alla. Maja on nüüd mööblist peaaegu tühi, aga ei tundu üldse kõle,sest et see pole nii suur maja. Parajalt nunnu!! Kindlasti oli kurb oma vanast toast ära minna,sest see meie kodu olnud üle 3 aasta, pulmadest alates. Meie pisike tuba!
Laupäeval oli päris kolimine, kus kõik meie asjad jõudsid uude majja. Mina aga hoopis 7 hommikul startisin Candiciga Ottawasse. Õnneks oli tommil 7 abilist ja kolimine sujus nagu sulavõi, nii ütles Tom. Esialgu viis Paul meid Orangeville, kust me Briani naise sugulase Stephaniga saime Ottawasse. Ta oli ainult oma tütrega kahekesi ja ruumi oli palju. jõudsime juba 2 aeg kohale. Hängisime Briani hotellitoas. Tuli välja,et 34 auhinda antakse välja juba laupäeva õhtul ja pühapäeval, siis kui see teleülekanne ja suur show on, et seal ainult 6 auhinda. Nicki õde Hayley tuli meile hotelli järgi. Ööbisime tema juures. Käiisme tema ja ta toa kaaslasega sushit söömas. Oli tore tüdrukute õhtu. Pühapäeval viis Hayley meid linna ära. Olime turistid paar tundi, ilm polnud just kõige parem..ja läksime Briani hotelli tuppa ära. Ja siis selgus,et neil on limusiin tellitud..ja meie ka sinna peale saame, sest me oleme maskotid - et ikka tiimi liikmed!. Me junot ei võitnud, aga nomineerimine on Kanadas juba väga oluline ja kasulik.
Valge limusiin tuli järgi meile, ja viis kohale. Nii äkki jõudsime sinna..ja siis juba limusiinist välja, otse punasele vaibale, kus oli kahel pool kiljuvaid teismelisi ja teisi fänne. Ja igasugused telekaamerad ka. Väga äge ja kummaline kogemus oli see. Mis siis et nad ei teadnud täpselt kes me oleme. hehe :). Ja siis saime tund aega olla ühe Lounge ruumis, kuhu kõik nominandid tulid. Seal sai tasuta juua ja suupisteid. Show ise oli hokiareenil. Vägev värk oli! Hea meel, et ikka otsustasime minna. Feist võitis ka JUNO. ja isegi Nickelbacki esinemine oli super (muidu nad mulle eriti ei meeldi).
Esmaspäeval algas sõit tagasi. Õhtul läksime tommiga uude majja ja hakkasime oma pulmakinke lahti tegema. Erinevatest Joogiklaasidest meil puudust ei tule hehe. Aga päris paljud asjad on puudu. Tahaks röstrit varsti saada, olen nii harjunud leiva ära röstima. Esimene öö oli minu jaoks natuke harjumatu. Kuulsin igast hääli seinte seest jne.... Teine öö oli palju parem. Ja usun et niimoodi vaikselt hakkabki meie uus maja muutuma uueks koduks.
Kõik on mulle külla oodatud! Tulge kauaks tahate!!!
Teie Annu
