Rääkisin täna isaga skypes. Tema jaoks oli üllatus, et meil siin Kanadas suur seagripi paanika. Eestis pole veel vaktsiini. Siin inimesed seisavad järjekordades et gripisüsti saada. Kõige pealt saavad riskigrupid: arstid; õed; tuletõrjujad jne. Imelikul kombel eemaldati politseinikud riskigrupist. Inimesed jagunevad kaheks, need kes ruttu süsti tahavad saada ja need, kes kunagi ei taha süsti,sest ei usalda seda. Mina olen lõpuks terveks saanud. Paar köhatust tuleb ja nohu ka...aga peavalu, palavikku, nõrkust jne. enam pole. Mu enda teooria on, et põen läbi Kanada pisikuid. Seepärast Tom pole haigeks jäänud, kuna tema on minu peetud haiguse juba ammu läbi põdenud. Loen iga õhtul natuke raamatut "Minu Ameerika". Seal oli armas peatükk kuidas nende peretütar eesti ja inglise keelt korraga õpib. Üks naine pöördus tema poole küsimusega: "Where is your daddy" ja Marta vastas rõõmsalt "Mõnus tädi! mõnus". Tüdrukul on raske aru saada ka kellega inimestest inglise keeles rääkida ja kellega eesti keeles...ta on 2 aastane. Nüüd proovivad vanemad sellist taktikat "emme ütleb käbi, issi ütleb pine-cone" ja selle peale ütles tüdruk " Marta ütleb käbi, marta ütleb pine-cone". :) nii armas. Kui Marta kuuleb kirikukelli kaugelt, hüüab ta " kuulake bellukesed" (bell+kelluke). Meil Tommiga saab kindlasti palju huvitavat aega keele õpetamisega oma pisikestele :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar