Üsna pikka aega tuli mul natuke nuriseda sinu üle kallis. Et miks on ainult vinguv kõneviis? Miks on nutt nii kerge tulema? Miks tõuseb su käsi õde lööma? Ma teadsin, et asi on sinu vanuses. Aga ikkagist, tundus see aeg raske. Ja nüüd äkki, üleöö - hakkasid sa lapseks, kes saab aru, lihtsalt saab aru, mis toimub!!!
Sa mängid nii ilusti üksinda. Mõtled mängusid välja. Kui ma ka tahaks vaatama tulla, mis toimub, sa hüüad "praegu ei tohi vaadata!" hehe. Ja õde sa ootad alati koolist, et koos asju välja mõelda. Ja nüüd äkki oled sa oma pisi õde ka tähele panema hakanud ja temaga "mänginud". Vahest sa sikutad teda liiga kõvasti, aga pole hullu.
Koolist tuli sulle komplimendi kaart "jagab mänguasju sõpradega nii lahkelt. Lahke tüdruk oled! Empaatia võime veel vaikselt arenemas, sest sa ei tea, mis teha kui õde väga haiget saab. Hetkel sa hakkad ise ka nutma ja ütled, et sina said ka sinna samasse haiget. Enne sa veel lõid natuke õde. Sa vist ei tea, mis peale hakata sellises situatsioonis. Loodan, et varsti jooksed kallistama ja paitama. Kui mina haiget saan, siis sa ka hakkad kõvasti nutma ja jooksed minema. Empaatia on vaikselt õpitav, aega on tibulinnu!
Ja kui hea mälu sul on! Nii palju pikkasid laule pesitsevad su peas. Part of this world, Belle song, Paw Patrol laulud, jne. Ja sa pead viisi ka!! Emme on väga uhke sinu üle!!
Kalli musi pai mu kallis Gwenny Teele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar