Reede, 27 Juuli õhtul hakkasid mul õrnad tuhud. Nagu sellised päevade valud. Aga valudeks neid pidada eriti ei saanud..sest valus ei olnud,lihtsalt emakas andis tunda et ta on olemas. Ja niimoodi iga 10, 15 ..5 ..mituti vahega. Olin ärevil,et äkki läheb asjaks..aga ei läinud tuhud valusaks..ja ka nende vahed polnud alati samadel aegadel. Läksin siis magama ära.
Hommikul ärgates nagu ei tundnud enam midagi,aga äkki hakkasid uuesti. Seekord rohkem korrapärasemalt. Tom lamas voodis..ja mina siis oma moblaga võtsin aegu..ja ütlesin talle 6 minutit, 5 minutit..6 minutit. Tal oli perekoolist meelde jäänud,et kui iga 5 minuti tagant, et siis peaks haiglasse minema. Ta siis poole une pealt tõusis ruttu üles ja pessu. Ütlesin et valus mul pole..et vabalt on aega hommikusööki süüa..jne (hommik oli tommi jaoks siis kuskil 18 aeg õhtul; ta töötas varahommikuni,et enne beebi tulekut võimalikult palju tööd tehtud saaks). Sõime siis omletti ja kartuleid..ja tomatisalatit. Mõnus hommikusöök.
7 aeg korjasime oma kompsud kokku ja sõitsime korraks stuudiost läbi ja siis haiglasse. Arst kontrollis ja ütles et avatust ainult 3 cm, et ma võin rahulikult koju tagasi minna. Tagasi tulla siis kui valusid ma enam talu või kui veed tulevad ära. Ma siis mõtlesin,et mis mõttes kui ma enam valusid ei talu..äkki mul kõrve valutaluvus? (hahaha....no nüüd ma tean mis valud need sellised on..). Läksime siis nördinult minema haiglast.
Mõtlesin natukeseks kohvikusse minna, aga siis ämm helistas ja ütles et pole meid ammu näinud. Läksime siis sinna. Telekast tuli "The Holiday" film. Ja siis äkki tundsin et kõik läks soojaks...ja vett voolas. ehk siis veed tulid ära ämma diivanil. Ta oli õnnetipus. Mul oli rõõmus meel..Tommil oli ehmunud nägu peas..et nüüd siis ruttu haiglasse. Jätsin oma tervise kaardi ja asjad stuudiosse. Ehk siis pidime sealt ka läbi minema. Ja siis autoga sõites hakkasid mu tuhud järjest valulikumaks minema. Kui haigla jõudsime, siis oli täitsa valus. Pandi mind voodi külge ja uuriti tuhkude korrapärasust ja avatust oli nüüd 4 cm.
Pandi mulle kanüül ka veega..ja siis mingi antibiootikumiga, sest mul olevat mingi bakter olnud, mis lapsele ohtlik võib olla. Õnneks ma teadsin et olen Penitsiliinile allergiline, sest see oleks nende esimene antibiootikumi valik olnud. Olin üsna ehmunud sellest kanüülist, sest mul pole kunagi olnud...Jonnisin natuke. hehe. Ja valud aina valusamad. Läksime oma tuppa. Seal lihtsalt istusin tooli peal ja valutasin. Siis hakkas kohu keha nagu kihelema..mul oli mingi reaktsioon selle antibiootikumi vastu ja nad võtsid selle ära õnneks!!!!!
Nüüdseks oli neid jubedaid valusid 11nest alates..kell oli kesköö... Ei aidanud tommi naljad..minu hingamine. Mitte miski. Ma ei tea miks ma mõtlesin,et mis need valud ikka ära ei ole. Selline tunne nagu keegi oleks kõhtu jalaga tagunud korduvalt :D (ärge muretsege tulevased sünnitajad..mul juba meelest läinud kuidas see valu täpselt oli..ja plaanin kindlalt veel sünnitada :) ).
Kuskil 20 minutit peale keskööd tahtis arstiõde mu avatust kontrollida. Ronisin siis lauale..kuigi jube valus oli ronida. Ta siis uuris..ja ütles et ei tunne enam miskit..et ma nüüd 10cm. Et hakkame pressima. Ma juba päris tükk aega tundsin nagu tahaks vetsu minna...aga niimoodi need pressid vist algavadki. Ja nii ma siis pressisin 20 minutit. Ja siis viimasel minutil tuli arst ka..panin ruttu kindad kätte ja tõmbas beebi välja. Tom ütles et siis kui pressimise lõpufaas oli, siis olid mul esimest korda valust pisarad silmas. Aga seda põletavat tunnet ma enam jälle ei mäleta :).
Beebi pandi kohe peale välja tulekut mu rinna peale...See oli nii imeline tunne..selline et kirjeldada ei saa. Issi lõikas nabanööri läbi. ja Nii ta jäetigi mu rinnale üsna kauaks..ja siis imetasin teda..ja siis panime ta riidesse. Pesti teda alles palju palju tunde hiljem. Lihtsalt pühiti rätikuga kuivaks. Arst pidi mind natuke õmblema ka. Alustas õmblemist..siis läks ja aitas ühe beebi ilmale..ja siis tuli ja lõpetas..hehe. Käisin siis dušši all ka. Siis hakkas rohkem inimese tunne tulema.
Issi oli nii tubli, et kui mina voodi peal väsimusest lamasin, siis tema vahetas mähkmeid :) Olime haiglas veel 2 päeva. Õeldi et võime kauem olla. Ja meil polnud koju kiiret. Seal sai süüa..ja küsimusi esitada..jne. Esimesel päeval käis päris mitu külalist.....Oi mis pikk jutt tuli. teinepäev kirjutan juurde. Beebi on mind viimasel ajal öösel üleval hoidnud..aga hommikul, päeval ja õhtul magab ilusti...nii et saan koos temaga magada ja päris mitu tundi und :)
Olge tublid!!
Ta nüüdkseks suurem kui nendel piltidel..sest isu on hea..ja piim maitseb :)
