Annika maailm: veebruar 2010

Ma pole siia ammu kirjutanud, aga tavaliselt ma siis ei kirjutagi, kui Eestis olen :). Igast tegemist siin... Olen kohtunud kahe beebiga juba ja mõned veel külastada. Oma kutsu rokiga olen möllanud, ta oli nii nii õnnelik mind nähes :). Võtaks ta heameelega kohvriga kaasa. Ahjaa, mu teine kohver (kohver kus olid sees mu kõik lemmikud riided) pole ikka veel jõudnud kohale. Ajab närvi küll :(. Hetkel ei tea ma veel, mis kuupäeval ma tagasi Kanada ka lähen. Kui mul tavaliselt Eestis olles on suur suur Tommi igatsus olnud, siis seekord on lisaks sellele ka Kanada kodu igatsust natuke, nii et päris hea ju, et lõpuks hakkab see teine kodu ka koduks muutuma. Mu imelikul elul on kaks külge. Hea ja halb. Alustame siis halvast - mu süda ei ole kunagi täiesti rahulik, et kui olen Kanadas, siis Eesti ja selle imeliste inimeste igatsus..ja vastupidi. Aga hea külg on see, et mul on au omada kahte suurepärast kodu ja inimesi seal kodudes! Nii et võta siis kinni, mis mille üle kaalub :). Thomasel läks Los Angeleses nii hästi, et sellest ei tohi isegi rääkida...mingi - NDA, non disclosure agreement, et enne ei tohi projektist rääkida, kui see valmis saab. No võib ka nii :). Ta seal kohtus erinevate inimestega ja sai ka Hollywoodi märgi juurde ronida (mingi tutvuse kaudu, muidu sinna enam ei lubata). Nautis seal sooja ja käis isegi Avatari vaatamas.Pildil on näha ühe LA tervise poe keefiri valikut - Ontario, võta õppust palun!! Kui kõik hästi läheb, siis lähen reedel Avatari vaatama Krissuga ja võtame Keila vanaema ka kaasa, sest ta tahaks seda näha. Ta kunagi ei taha etendusi ja asju näha ja nüüd avaldas soovi..ja siis ma mõtesin,et see pole üldse võimatu soov :). Mul on tunne, et ma pean eraldi unenägude blogi hakkama pidama, sest Eestis ma magan enamjaolt iga päev 10 tundi vähemalt ja tänu sellele jäävad mul unenäod imehästi meelde. Kuna mul siin viimasel ajal on üks ootamise stress olnud: kohver ja immigratsiooni esimese otsuse ümbrik jne..siis olen nädal aega iga öö näinud erinevaid painajaid...mõni vähem - mõni rohkem painavam. Ma ei tea kas olete valmis mu hullumeelseteks unenägudest. Teen proovi ja panen siia kirja :D.
E: Olin mingisuguste inimestega Tartus, eksinud. Sattusime ühte saal moodi kohta ja seal inimesed rõõmsalt jalutasid ringis ja olid järjekorras, sest nimelt nad lasid keelt suust välja lõigata. Ma alguses ehmusin ära, et mis jubedust nad teevad. Aga siis mõtlesin,et tundub, et neil pole üldse valus ja lasin ise ka :S. Ja polnudki valus. Krissu ütles,et ma ei saa nüüd täpitähti õelda, aga sain küll. Ainuke asi mis mulle pärast pähe tuli, oli see,et ma ju ei tunne enam kunagi maitset. Terve unenäo vältel tundsin kuidas keele haav kinni kasvas. Eksinud olime terve unenäo..kuskil Annelinnas, kus transport enam ei käinud....

T:Pidime terve pere ja veel teiste sugulastega soojale maale lendama. Lennujaamas pidi 7.30 olema, aga me veel 10 ajal hommikul ikka veel pakkisime. jäime vist maha ( see küll ei tundu painajana, aga mul on selliseid pakkimise ja lennukist maha jäämise unesid olnud ausalt üle 20ne kokku terve Kanada saaga peale.. Vahest on nii,et lennuk läheb 4ja tunni pärast ja olen isegi pakitud, kõik ju kõlab hästi aga kui Tallinna lennujamas piletit vaatan on seal kirjas Helsingi :D, nii et jään jälle maha :P)

K:Tapsin kellegi vana inimese ära. Hoidsin laipa väikeses piima pakis, kelris trepi all. Vanaema käis isegi seal põrandaid pesemas, aga ei näinud midagi. Ja siis hakkas kogu maja haisema..ja läksin metsa peitma seda pakki. Oli talv..ja viskasin ojja..ja vajus vee ja jää alla... jube süümepiin oli kogu unenäo vältel ja koguaeg sisendasin endale - ma ei tapnud ju kedagi :S

N: Unenäo alguses hoidsin käes beebit, kes oli täpselt mu käe suurune. Aga unenäo keskel oli see sama beebi metsa kadunud..ja oli talv ka ..ning läksime teda otsima. keegi teine ei otsinud. Nii õudne oli...'

R: Jälle oli käe suurune beebi ja keegi oli ta sauna unustanud. läksin sinna ja ta oli üleni tulipunane..päästsin ta saunast

Täiesti sürrit unenäod...ja ärgates on ka imelik olla. Nagu oleks pool päeva veel unenäo varju all. Mul on nii,et kui on ikka hea uni,siis on hea tuju..aga kui halb..siis on imelik olla.

Aga nüüd kõige lõppu uudis - Tom just helistas mulle ja luges immigratsiooni kirja läbi - ja esimene faasi vastus on postiivne. Tom sobib minu sponsoriks . YAY!

teie annu...